Näitus, millest õhkub igatsust aeglase ja peene elu järele

18. septembrist kuni 18. oktoobrini on Esna Galeriis avatud näitus „Marie Antoinette… lõhn“. Tegemist on Eveli Variku, Kristi Leppiku ja Margit Randmäe ühisnäitusega, kus on eksponeeritud nii tekstiil, foto, keraamika kui ka klaas.


Näitus on inspireeritud igatsusest aegade järele, kus kiirustamist, masinaid ja roboteid veel ei olnud. See on „õhkamine vana krabiseva siidpaberi järele, millesse on pakitud kaunid kindad“, teisisõnu kadununa näiva aeglase elu ja kaunite maitsete järele.

Nii Eveli Varik, Kristi Leppik kui ka Margit Randmäe hindavad väikseid kauneid, ent kandvaid emotsioone ning soovivad luua esemeid ja keskkondi, mis evivad ilu, milles on peenust.

Oma ühisnäitust tutvustades reflekteerivad autorid selle üle, kuidas toime tulla ühe kiirenevate moemuutuse ja trendide matkimisega, kuidas kohaneda kiirelt muutuva maailmaga. Nad nendivad:

„Vana Euroopa on kadumas... krabiseb nagu vana siidpaber, millesse pakitud kaunid kindad. Mälestus - mis su enese silmade all tolmuks pudeneb. Tundub, et füüsiline ja vaimne laostumine on nii ilmne ja saanud alguse minnalaskmisest juba Marie Antoinette aegadel. Nüüdseks on järele jäänud vaid luksusliku elulaadi lõhn.

Ükski täiuslik ese pole see, mis oli siis. Enamasti on jäänud vaid kassikuld ja maitsetus – millegi meeletult kauni järele aimamine. Pole enam tõelisi meistreid, kes õppisid oma kätega looma ja andsid järgmistele põlvedele oma teadmised edasi. Pole aega luua kandvaid teoseid, peeneid detaile, täiuslikke stiilipuhtaid interjööre.

Pole võimalik oodata hetkegi, sest igal pool kummitab tempo. Kui tihti me ütleme, et aega pole. Pole aega - naudinguteks, puhkuseks, armsateks tegemisteks. Käsitöö ja kitš muutuvad kunstiks, selle viimasega saab kõik välja vabandada. Kõik on korraga moes, matkides midagi kauget ja ähmast, sobitudes meie segase muutliku ajaga.

Arvutid, masinad, robotid, viirused tungivad peale. Elu on suures muutumises, rahvused ja kultuurid segunevad – nii lihtsalt on. Sellega saame vaid leppida. Kõik vana ja peen kaob.“

Näitus „Marie Antoinette… lõhn“ püüab tabada möödunu olemust, seda aimdust, et „Marie on sellest toast ehk kunagi läbi jalutanud jättes maha oma lõhna“.

 

Näitus avatakse 18. septembril kell 14. Avamisel ei ole puudu ajast, rõõmsast elevusest ja mullidest. Toimub piknik ja kõlab harfimuusika. Vaata ka Facebooki sündmust. 


Eelmine
Igor Kotjuhi ja Aija Sakova vaheline vestlus kirjutamisest kui piirilkõnnist on järelvaadatav
Järgmine
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid pidasid Esnas seminari tuleviku teemal

Vastused puuduvad

Email again: