Näituse avamisel vestlevad Soansi loomeprotsessist ning tema kultuurilooliste kaartide tähtsusest kirjanik ja maalikunstnik Kerttu Soans, Eesti Kunstiakadeemia joonistamise ja plastilise anatoomia õppejõud Maiu Rõõmus ning trükimeister Uku Kann. Vestlusringi juhib Martin Bristol.
Osalemine näituse avamisel eelneva registreerimisega.
Näitus “Kus me oleme?” on ühelt poolt pühendatud graafikule ja pedagoogile Olev Soansile (1925–1995), ent tõukub ka laiemast eksistentsiaalselt vajadusest mõtestada Eesti geopoliitilist kultuuriruumi. Galerii peremehe Martin Bristoli sõnul vajame üha enam aega ja ruumi, et mõtestada oma geograafilise asukoha ning ajaloo keerukust ja põimitust. “Selleks, et mõista, kuhu me teel oleme, peame esmalt järele mõtlema selle üle, kust me tuleme ja kus antud hetkel oleme - mis meid ümbritseb, millega meid on õnnistatud ja millest me oma valikutes lähtume. See on oluline nii pere kui rahvana, aga ka laiemas geopoliitises kontekstis. Ka oma sisemaailmaga peaksime samamoodi talitama ning õppima märgatut ja väärtusliku teistega jagama. Selleks, et fikseerida momenti ja väärtust on vaja keelt. Soans leidis oma keele, et enda poolt märgatut laiale üldsusele jagada.”
Olev Soans alustas oma kunstnikuteed raamatuillustraatori ja plakatikunstnikuna, kuid üldsusele sai ta tuntuks eelkõige oma infograafiliste kultuurilooliste kaartide kaudu. Tänavu möödub Olev Soansi sünnist 100 aastat ning esimesest kultuuriloolisest kaardist 50 aastat.
Esna Galerii näitusel eksponeeritakse nii Olev Soansi kultuuriloolisi kaarte kui ka vabagraafikat. Samuti saab näitusel tutvuda Soansi kui uuendusmeelse kunstniku loomeprotsessiga, tema julgusega katsetada uusi ideid ja tehnikaid, oskusega koondada enda ümber meeskond. Kunstniku tütre Kerttu Soansi loal eksponeeritakse Esnas ka kaht erinevat trükiplaati ühest ja samast tööst, millest algne sisaldas oluliselt rohkem detaile ja infot, teine aga oli kohandatud sobima Nõukogude režiimile.
Maive ja Jüri Rute sõnul on Soansi kultuuriloolised kaardid väga erilised just seetõttu, et ühendavad endas teaduse, kunsti ja käsitööoskuse. “Soansi piltkaardid olid meie nooruses väga populaarsed ka seetõttu, et nad Nõukogude režiimi piirangutele vaatamata rääkisid Eestist, meie ajaloost, meie kultuurist. Avastasime Soansi kultuuriloolised piltkaardid enda jaoks uuesti siis, kui nii paarikümne aasta eest Brüsselisse tööle kolisime.” Soansi piltkaartide kaudu võtsid nad Eesti endaga Brüsselisse kolides: “Ikka selleks, et nii ise kui lapsed koduteed ära ei unustaks. Korraldame näitused Järvamaal, sest siin on meie maakodu ja mõlema juured.”
Olev Soansil oli kaartide koostamisel palju abilisi ja konsultante, teadaolevalt oli neid üle 80, teiste hulgas on Soansi abistanud ka Lennart Meri, Jaan Eilart ja Gustav Ernesaks. Jüri Rute sõnul võib liialduseta öelda, et iga piltkaart oli paljude kultuuritegelaste ühine pingutus. Kokku sai neist paarikümne aastaga ilus visuaalne entsüklopeedia, mis võtab mõjuvalt ja kompaktselt kokku Eesti essentsi.
Olev Soans 100. sünniaastapäevale pühendatud näitused toimuvad veel:
- Käru Muuseumis (aprillist oktoobrini 2025), kus on teemaks loodus;
- Järva-Jaani Muuseumide Keskuses (alates 11. maist), kus on teemaks maakultuur;
- Paide Wittensteini Tegevusmuuseumis (alates 29. maist), kus on teemaks ajalugu.
Maive Rute usub, et Olev Soansi kultuuriloolised kaardid edastavad olulise sõnumi kogukondlikust koostööst ja ühtehoidmisest, kestmajäämisest ka läbi raskete aegade. “Nendes töödes on vanematele inimestele taasleidmist ning noorematele avastamisrõõmu. See on võimalus süvitsi minekuks ja aja mahavõtmiseks”.
Näituse kuraatorid on Maive ja Jüri Rute ning Lilian Bristol.
Näitus jääb avatuks augusti lõpuni. Esna Galerii on avatud pühapäeviti kell 12-15.
Valiku digiteeritud Olev Soansi kultuuriloolisi kaarte leiab Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-raamatukogust ETERA.
Vaata ka uudiseid Olev Soansi juubeliaasta tähistamise kohta Eesti Kuntiakademia kodulehel ning SA Järvamaa lehel.
Vastused puuduvad