Kirjanduslik vestlus ja konstert: Lilli Luuk ja Marion Selgall

Vestlus kirjanik Lilli Luugiga (paremal) keskendub mäletamise olulisusele ning minevikumõjude läbitöötamise vajalikkusele. Tema 2024. aasta lõpus ilmunud ja lugejate-kriitikute heakskiidu pälvinud romaani “Ööema” tegevus toimub sõjajärgses Eesti külas, kus inimestel tuleb elada ja elu edasi kanda ka siis, kui sõda ja okupatsioon on senise elukorralduse lõhkunud. Romaan keskendubki küsimusele, kui lihtne või keeruline on järgmistel põlvkondadel oma vanemate valikuid mõista.

Järvamaalt pärit kirjanikuga tuleb juttu ka (lapsepõlve)maastike olulisusest inimese kujunemisele. Samuti käsitletakse ka pimeduse temaatikat: pimedusest, mis meid talvisel ajal ümbritseb pimeduseni meis endis. Kas pimedus on tingimata hirmutav? 

Marion Selgalli (vasakul) kontsert keskendub Järvamaa regilauludele. Ta laulab neid ise eest ning publikul on võimalik neid talle soovi korral ka järgi laulda. Regilaul on omamoodi mälu talletamise ja edasikandmise viis. Marioni jaoks kõnelevad regilaulud väga otseselt tänapäevaga, sest läbi nende kuuleme oma esiemade häält, mis aitab mõista nii neid kui meid endid.

NB! Sündmusel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine!

Lilli Luuk pälvis 2018. aastal Friedebert Tuglase auhinna novelli „Auk“ eest. 2022. aastal ilmusid tema esikromaan “Minu venna keha” ja novellikogu “Kolhoosi miss”, 2024. aastal ilmus tema teine romaan “Ööema”. Erialalt on Luuk kunstiajaloolane, ta on töötanud õpetaja ja õppejõuna. Alates 2021. aastast on ta vabakutseline kirjanik.

Marion Selgall on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika laulu eriala õppejõud ning rahvakunstiansambel Leigarid laulurühma juhendaja. Ta on ansamblite The Baltic Sisters ja Talina Naesed laulja, samuti osaleb ta paljudes interdistsiplinaarsetes ja rahvusvahelistes projektides.

Aija Sakova on kirjandusteadlane ja kultuurivahendaja. Ta on muuhulgas uurinud teise maailmasõja ja selle mõjude mäletamist ilukirjanduses. Kirjandusteaduslike uurimuste ja kriitikakogumike koostamise kõrval (viimasena 2024. aastal Ene Mihkelsoni loomingu mahukas tõlgenduskogumik “Peaaegu kõik”) on temalt ilmunud ka üks luulekogu ning proosateos “Elamise julgus. Kirjad Käbile” (2019).